28. augTaas jooksus

Pärast väikesi roomamisi... Foto: Paul Poderat
Sedasorti nali kõlas kui päev enne selle kirjatüki ilmumist abikaasaga koos sai arutatud erinevatest jooksudest kus käin ja osalen.. ehk kui mina satun tänu nendele tervisespordi üritustele kodunt eemale jooksma, siis pealkirja järgi võiks mõelda, et jälle se pätt on oma kuritegelike saavutustega jooksus või midagi kolmandat...

On laupäeva, 19. augusti varahommik, kui pärast kella 7st äratust söön eelmisel õhtul kalli abikaasa poolt minu soovil valmistatud neljavilja pudru ära, pakin kokku viimased vajalikud tarvikud ning kella 8st asun oma autoga sõitma ei kuhugi mujale, kui Eesti teise otsa. Seekordne teekond viis mind teistkorda toimuvale Valgas X-jooksule, kuhu veel möödunud aastal ei saanud just transpordi tõttu minna. Ühistransport lihtsalt ei jõua stardi ajaks põhjast lõunasse mitte kuidagi kohale ja korraldajad ei soovinud ka pikalt ette teavitatult oma üritust tunni võrra edasi lükata. Seega tänavu kui end võistlusele registreerisin ei olnud mul veel autot, kuid se registreering sai tehtud kindlas usus, et enne võistlust on se nelja rattaline olemas, mis mind sinna ja mujale kohale viib.

Eelmisel õhtul sai lõplik sihtpunkt välja vaadatud..

Kuna võistluse alguseks oli määratud kell 13:00 päeval, siis soovisin olla tund kuni kaks enne kohal. Telefonis olev GPSi rakendus Waze lubas kolme erineva marsruudi vahel teekonda 238-256km pikkusega ajaliselt kuni 3:13h, mis tähendas, seda, et kui kella 8st kodunt väljun, siis võiksin ideaalis 11ks kohal olla. Kuna ilmateade lubas aga viimasel ajal tavaks väga vihmst ja äikese rohket kliimat, siis sai se tempo võetud rahulik ja kohale jõudsin tänu teatud teetöödele kes teab kus siiski kella 12ks. Vihmaga sõitsin ka pärast koju tagasi, kuid siis oli seis juba märksa hullem. Pidin väga kehva nähtavuse tõttu ka teeserva jääma peaaegu veerand tunniks. Õigem oleks öelda, mitte kehva nähtavuse, vaid nähtamatuse tõttu.. Aga ma polnud ainus.. neid väikseid autosid oli tee servades teisigi. Ja oli ka neid kes mitte ei saanud edasi sõita mitte ainult vihma, vaid ka teele langenud suurte puude tõttu, mida päästeametnikud teelt koristasid.

Se on juba siiski üsna vihma lõpp enne teekonna jätkamist..

Võistuspaigas ootas mind aga ilus ja päikseline ilm koos oma 29C kraadise soojusega. Pärast auto parkimist ja võistlusmaterjali kätte saamist, sain natukene ka sooja teha ning tutvuda üksiku läheduses asuva takistusega, mis osutus võistlusdistantsi viimaseks. Stardimaterjali põhikomponendiks oli orienteerumistelt tuttav SI kiip, millega tuli siis end märgistada võistlusraja erinevates kontrollpunktides. Igaks juhuks jagati ka osalejatele kaardid, kuhu peale oli märgitud rada koos sinna jäävate punktidega. Kõik kolmeteistkümend kontrollpunkti oli kohustuslik ära märgistada ja seitsme punkti juures oli siis mingit sooritust nõudev takistus. Kaardi enda rajale kaasa võtmist korraldajad ei pidanud vajalikuks kuna teekond oli nende poolt piisavalt lintidega maha märgitud. Se pidas ka paika, tõesti oli ilusti maha märgitud.

Ligi 9km pikkuse distantsiga rajakaart ja sinna märgitud kontrollpunktiga..

Stardikoridoris seadsin end üsna ette, lootes pingutada nõnda palju, et saan kordki ka kõrgesse mängu sekkuda. Aga võistlust väisav kuumus ja lubatud äikesevihm võistlust paraku ei külastanud ning nii kuumenesim üsna kiiresti ära ja tuli ka tempos pärast 2km läbimist hakata järele andmisi tegema. Eks oma osa mängis kindlasti ka ligi nelja tunni pikkune autosõit, mis jalgu ja käsi väsitas. Stardist ära minnes tundus et olen kuskil esimese 10ne jooksja hulgas, kus oli muidugi ka neid, kes rajal seltskonnaga. Ning seljataguseid polnud päris jupp aega märgata. Kui alles siis kui esimeste aega nõudvate takistusteni jõudsin. Ehk siis pea 10m suure koormakatte võrgu all roomamist, mille külge nii mõnelgi korral takerdus ka peas olnud seikluskaamera.

Varakult stardirivi algusesse kohale, et ei peaks nõnda palju pärast trügima.. Foto: Paul Poderat

..hetk hiljem oli mass juba pisut suurem.. Foto: Paul Poderat

Teerajaja... Foto: Paul Poderat

.....või siiski mitte.. Foto: Taavi Niittee/Valgamaalane

Üheks põnevaks takistuseks oli auto alt läbi roomamine ja teisest läbi pugemine ning kindlasti ka just se kõikse viimane takistus, kus auto järelkärus tuli erinevate rihmade ja pritsumeeste voolikutega kinnitatud konstruktsioonide vahelt läbi pugeda, samal ajal vees ligunedes.. Ja selle kõike lõpus siis ka mööda poomi käimine kui sind veekahuriga täis pritsitakse.. Nendest ja teistest takistustest saab aimu juba nagu ikka all olevast videost.

Nii nägi se teekond välja Polar M400 arvates.
Vee alt välja... Foto: Paul Poderat
...ja poomile.. Foto: Paul Poderat
Võrgule.... Foto: Paul Poderat
..ja võrgust üle... Foto: Paul Poderat
.. küll ikka mõni valib kummalisi pildistamisnurki... Foto: Paul Poderat
Esikolmik (43 osalejat):
1. Tanel Kangert 0:42:59
2. Margus Koor 0:44:56
3. Indrek Roos 0:45:07
-----------
7. Mina (Heiki Rebane) 1:03:58
Kõik tulemused.

Selliste aegadega neid kontrollpunkte ka läbitud sai..
Ptui-ptui-ptui, õnneks pääsesin läbi ja päästeametnikud olid teed juba puhastamas... Foto: Taavi Niittee/Valgamaalane

Lõpetuseks olen enam kui kindel, et sellele võistlusele lähen kindlasti veel.. 

Kommentaarid: 0

Email again:

Lisa kommentaar

Nimi:
E-mail:
Kommenteeri: