31. augMinuga orienteeruma ei tasu minna

Kui sul on natuke muda ning kella peale jooksma ei pea, siis mis sa päikseliselt päevalt veel tahad... Foto: Aldis Toome

"Minuga orienteeruma ei tasu minna"..

.. nii lausus Mardo ühe takistuse järel, mille olime keset võistlust just sooritanud..

Võistluseks siin kirjeldatavat Passion Runi nimelist takistustega maastikujooksu siiski nimetada ei saa. Korraldajad ju lubasid, et aega ei võeta, medaleid ei jagata ning pingerita kedagi ei seata. Lisaks kui tunned vajadust ja ei julge mingit takistust rajal sooritada, siis sellest ei juhtu sinuga sammuti midagi.

Pilt räägib enda eest..

PassionRun toimus Ülgase külas, Jõelähtme vallas. Oma teel Mustamäelt Maardu külje alla korjasin kokku lepitud kohas Lasnamäelt kamraad Mardo peale.

6.1 Võistleja kinnitab:... et võib saada surma..

Nagu ikka kohale jõudmise järel korjasime kokku stardimaterjali ning allkirjastasime ühe õige kummalise lepingu. Pärast seda läksime tutvuma paari lähedusse jääva huvitava takistusega, mida meil Eestis pole veel oma käega näinud, kuid minu jaoks olid need täiesti tuttavad.

Võistlusnumber.., sry. stardinumber tuli kinnitada seljale..

Horisontaalne ronimissein, mille sarnast plaanisin ka läinud aastal ise teha ära jäänud Weekend Warrioril koos teise meie teele jäänud takistusega mida tuntakse kui baariletina.

Traverse (climbing) wall.. Foto: Mardo Lundver
Irish tabel või baarilett..
Kümblustünn, kuhu tuleb sealt taustal olevast väikesest kaldseinast alla liugu lasta...

Ülakeha rotatsioonid jt. venitused.. Foto: Aldis Toome

Kellad GPSiga sünkrooni.. Foto: Sten Martini
..ja võib luurele minna. Foto: Sten Martini

Enne starti jõudsime teha veel traditsioonilised soojaks jooksud ja erinevad venitusharjutused. Ning siis oli ka se minek rajale. Rajada läksime puhtalt läbima seda enam lähtusime kahest või isegi kolmest asjaolust. Esiteks pole tegemist võistlusega, teiseks meil mõlemal oli eelmisest päeva jooksust jalad pisut kanged ja kolmandaks minul lisandus siia veel Valgas käigu puhul pea 8 tundi autosõitu, kus lisaks jalgadele said ka käed oma osa.. Seega pigem rahulikult rada läbima, võimalikult hästi takistusi ületama ja kui vaja siis abistama neid kes abi parajasti vajavad.

Stardis jäime üsna kaadri viimaste sekka.. Foto: Sten Martini

.. kohe kohe on üle, kuid kahjuks jäi jõust natukene puudu.. Foto: Aldis Toome

Seda viimast tuli meil kõikse rohkem ette ühe pea 5-6 meetri kõrguse kaldseina ületamisel teha. Vapustav oli vaadata, kui erinevad naised karjusid võidurõõmust üles jõudmise puhul mil eelnevalt olid hambad ristis pingutanud ja paaril korral ka õrnalt lausunud, et nemad ei jaksa ja ei taha üles minna, siis suudeti meie abistavatele käte paaridele mis ainult kannustasid pingutama ja endast kõike välja pigistama. Kuid kummaline oli kogu selle asja juures see, et paljud noored mehemürakad, kellel peaks seda jaksu ja julgust rohkem olema, ei võtnud isegi vaevaks se takistus ületada. Seisid küll korraks seina all, vaatasid üles, haarasid köiest ja jooksid selle järel edasi. Lootes antud jooksuüritus kiiremini ära lõpetada. Samas kuhu sul kiiret on, kui aega ei võeta, ning esimestena lõpetanuid poodiumil ei premeerita. Lisaks ei saa ju ka väga kurjustada, korraldajad ju lubasid, et kellegi üle kohut ei peeta, kui mõne takistuse jätad vahele. Aga proovida sellele vaatamata oleks võinud natukenegi.

Hea koostöö alus on teineteise mõistmine.. Mardo toetas alt.. ja mina ülevalt.. Foto: Aldis Toome

Aga, et teisi aidata, tuli enne ise üles minna.. Foto: Aldis Toome

Tõsi, ka mina jätsin sel päeval ühe takistuse sooritamata. Nimelt oli üsna trassi lõpus üks paarikümne meetrine ujumine ette nähtud. Ja põhi selles loigus kadus kiirelt jalge alt. Olin juba kaldalt pea kahe meetri kaugusel, kui hakkasin proovima edasi liikumist, aga üks ainus samm edasi ja jalgealune kadus. Ning nagu käesolev hooaeg on näidanud, siis ülepea-kaela vees ei tunne mina end kuigi kindlalt ja kuna korrektselt ka ujuda ei oska, siis kasutasin võimalust ja tulin veest välja ning tegin joostes ligi poole kilomeetri pikkuse haagi kõrgel ja kaugel sellest tiigikesest.

Palju pole enam jäänud.. Foto: Aldis Toome

Paar meetrit veel... Foto: Aldis Toome

... ja takistus saab sooritatud. Foto: Aldis Toome

Distantsi esimeses pooles tuli ka traadi all pisut roomata.. Foto: Aldis Toome

Veel mõned minutit jooksmist ja sain jätkata teekonda koos Mardoga kus meie teele jäi vaid kolm viimast takistust. Kõikidest nendest ja teistest takistustest saab aimu allolevatelt piltidelt ja kindlasti ka kokku võtvast videoklipist. 

Natuke sai ka aja peale joostud, kuid seda koos palgiga..(mina taustal).. Foto: Sten Martini

.. ning kohe pärast seda ronida mäest üles. Foto: Sten Martini

..ja edasi liikuda.. Foto: Sten Martini

.. ning teha juba väiksed lõpu poseerimised... Foto: Mardo Lundver

Nii palju siis sellest, et aega ei mõõdeta..

.. teine külg sellest ajavõtu kaardist, mis oma mõõtmetelt kui õlleklaasi alus..

Mardo postitus..
Polar M400 arvates sai se teekond läbitud sedasi.
Rajakaart ka korraldajate arvates.. Passion Run/Facebook

Ei tea kas se soov neil autot lükata tuli selest, kui vahele jäi mõni takistus või oli vaja lihtsalt end natuke rohkem välja elada...

Ametlikult on selleks aastaks Eestis veel vaid üks takistustega maastikujooks "Võimatu10", kus võivad osaleda vaid mehed. Naistel on lubatud olla rajaääres pealtvaataja ja kaasaelaja rollis. Täpselt sama moodi nagu seda teevad mehed naistele mõeldud Maijooksul. See on ka hetke seisuga järgmine OCR võistlus kus osaleda kavatsen, pühapäeval, 29. oktoobril Kääriku Terviseradadel.

Päikest ja peatsete kohtumisteni!

Heiki



Kommentaarid: 0

Email again:

Lisa kommentaar

Nimi:
E-mail:
Kommenteeri: